Seal, kus hakkur toime ei tule

Puidu peenestamisega on Baltimaades tegeldud lühikest aega ning seetõttu on selle töö tegemiseks vajalikke seadmeid valinutel tulnud ka pettuda. Saadaval on paljude tootjate hakkureid ja purusteid. Kuigi nad kõik täidavad üht ja sama ülesannet, on neil siiski erinevusi. Kõik ei sobi igasuguse lähtematerjali ega igasuguste materjalikoguste peenestamiseks.

Purustid

Vähemalt 80 % nendest vähestest purustitest, mis on praegu Baltimaades olemas, on soetatud tööülesandeid silmas pidamata. Purusteid kasutatakse nii metsas raiejäätmete (okste ja kändude) peenestamiseks kui ka puidujääkide ümbertöötamiseks jäätmekäitluskeskustes , ehitusplatsidel või saeveskites. Kuigi purustiga toodetu ei näe nii hea välja kui hakkuriga peenestatu, sobib ta katlamajades ja koostootmisjaamades põletamiseks ning plaatide tootmiseks.

Plussid ja miinused

Puidupurustite peamine eelis hakkuritega võrreldes on leebemad nõuded töödeldava materjali kvaliteedi suhtes – mõned mudelid suudavad purustada ka kehva lähtematerjali, milles võib olla rohkesti liiva, kive, taimseid jäänuseid ja muid võõriseid. Purusti nõrgaks küljeks tuleb pidada seda, et selle toodangu kvaliteet on hakkuriga saadust halvem (ebaühtlasem).

Odav ei kõlba kutsetööks

Odavate segmentpurustite ja hakkurite hind jääb vahemikku 7000 kuni 22 000 eurot, ent kutsetööks nad ei kõlba – päev läbi töötamiseks nad ette nähtud ei ole. Selliste, tavaliselt keskmise suurusega haagisele paigaldatud seadmetega ei ole võimalik saada energia tootmiseks kõlblikku hakkpuitu, nad kõlbavad vaid massi vähendamiseks või kompostitavaks muutmiseks.
Mitmesuguseid purustusseadmeid toodab Itaalia tehas PEZZOLATO. Lihtsaim mudel PEZZOLATO S4000 on mõeldud kõige ülearuse ümbertöötamiseks kompostitavaks massiks. Peenestamine kiirendab oluliselt kõdunemist, kusjuures ei pea kartma pinnase segunemist lähtematerjaliga.
Võõriste lahutamine purustatud puidust on amatöörklassi purustites lahendamata. Probleeme võivad põhjustada lähtematerjalis leiduvad väikesed
metallesemed. Kuigi üks 100 mm pikkune nael PEZZOLATO S4000 tööd suurt ei häiri, võib peotäis selliseid naelu põhjustada tõsiseid pahandusi.

Purustist kompostiks
Purustist kompostiks

Kehv lähtematerjal võib olla argipäev

Juba varasematel aegadel pilluti maal lugematutes saekaatrites ja -kaatrikestes servikud kõrvale ja ladustati virnadesse. Territooriumi vabastamiseks suruti puidujäätmed buldooseri abil kokku, segati mullaga ja lükati hunnikusse, kuhu nad on jäänud tõenäoliselt tänase päevani. Hakkur nii räpase lähtematerjaliga toime ei tule, kuid purustis võib seda mädanemisele määratud energiaressurssi suurema vaevata kasulikult tarvitatavaks hakkeks muuta.
Seda tööd saab teha ka võrdlemisi väikese võimsusega kiirekäigulise purusti, nt PEZZOLATO S10000 või WILLIBALD Minimax 2000 abil, mis on mõeldud enam-vähem kutsetööks ja kvaliteetse toodangu saamiseks. Traadid ja naelad ei tee sellistele agregaatidele mingit muret. Purustit S10000 saab varustada magnetitega, mis korjavad metallvõõrised toodangu hulgast välja. Tööorganite kujust, arvust ja paigutusest trumlil oleneb, milliseks tööks purusti kõige rohkem sobib. Turba, milles on sageli rohkesti mineraalseid võõriseid, peenestamiseks kõlbab eriti hästi PEZZOLATO S9000, hakkurid sellega toime ei tule.

Purusti S10000 sõel ja trummel
Purusti S10000 sõel ja trummel

Võimsad kiirekäigulised purustid

Suure hulga tööstuspuidu peenestamiseks ette nähtud seadmed ei erine eespoolkirjeldatutest üksnes suurte gabariitide ja vastupidavuse, vaid ka jõudluse poolest. Purustitootjaid on rohkesti ning igaüks neist on leidnud omamoodi tehnilise lahenduse.
Tavaliselt pöörleb kiirekäigulises purustusseadmes, täpselt nii nagu hakkuriski, trummel materjali etteandmise suunas ning toodangu tükisuurus saavutatakse vajaliku avaga sõelte abil. Kiirekäigulise purusti rootori lõiketerad, nn peitlid, on eraldi teljel, et nad saaksid vabalt selle ümber pöörelda. Selline tööpõhimõte on ka Saksa firma WILLIBALD SR-sarja purustitel, mis sobivad hästi kuiva ja võõriserohke lähtematerjali, eriti lammutatavate
majade puitkonstruktsioonide purustamiseks. Nii saab kvaliteetset puidupuru nt laudadest, aknaraamidest, ustest ja garaaživäravatest.
On ka purusteid, mille rootor pöörleb vastupidises suunas ning rootori kõrval on sõela asemel massiivne „kamm“. Selliste purustitega saab purustada kleepuvat lähtematerjali, nt rohelisi puuoksi ja võrasid või väga mullaseid kände, mis ummistavad kiiresti klassikalise purusti sõela. „Kammi“ abil saab sellest murest aga hõlpsasti jagu – läbi kammi liikuvad peitlid saavad kiiresti puhtaks.
WILLIBALDi purustites ESU on lõikurid erinevalt eespool kirjeldatust jäigalt rootori külge kinnitatud nagu hakkurites, kuid nugade asemel on kõvasulamist otstega massiivsed peitlid, mis materjali ei lõika, vaid suure jõuga puruks löövad. Selle purusti trumli pöörlemissagedus on tunduvalt väiksem. Purustada saab mitmesugust lähtematerjali, jõudlus on suurem, ent ka tükeldatud materjal on jämedam. Sellepärast sobivad purustid ESU
eriti hästi kütuse ettevalmistamiseks uut tüüpi katlamajadele, milles saab põletada isegi kuni 200 mm jämedust materjali. Kiirekäiguliste purustite hind kõigub 70 000 ja 250 000 euro vahel.

Aeglasekäigulised purustid

Kiirekäiguliste purustite võimalused on piiratud. Mööbli, akende, uste või furnituuri metallosadega tulevad nad toime, ent mobiiltelefonist suurem metallosa rikub masina ära. Väga halva kvaliteediga lähtematerjali (nt täismõõdus kännud koos mullaga või suuri metallosi sisaldav materjal) purustamisega saab hakkama vaid aeglasekäiguline purusti.
Aeglasekäigulise purusti jõudu näitab juba selle tunduvalt massiivsem konstruktsioon. Selline purusti „rebib“, mitte ei „peksa“ lähtematerjali puruks. Seadmel on tavaliselt kaks rootorit, mille pöörlemissagedus on 3–5 korda väiksem kui kiirekäigulisel. Vastupidi pöörlevad rootorid „kitkuvad“ lähtematerjali jäigalt kinnitatud terade abil.
Aeglasekäigulise purustiga saab jämedama materjali kui kiirekäigulisega. Kõige peenema sõelaga purusti toodangus on 5–15 % peen- (0–20 mm), umbes 70–90 % keskmist, s.o kasulikku (20–70 mm) ning 5–15 % ülemõõdulist (70–140 mm) fraktsiooni. Pärast metalli ja orgaaniliste võõriste väljasortimist on materjal ajakohastes katlamajades kohe põletatav. Kui peaks olema vaja peenfraktsiooni lahutada, peab purusti varustama
sõelaga. Kui aga tahetakse vabaneda ülemõõdulisest fraktsioonist, tuleb muretseda lisasõelur, mis lahutab selle etteantud suurusega tükkideks, mis kõlbavad uuesti purustisse sööta.
Lääne-Euroopas on levinud veel variant, mille kohaselt koos töötavad nii kiire- kui ka aeglasekäiguline purusti. Aeglasekäigulise purusti rebib puidu kiududeks, lahutab metalli ning sõelub väärtusetu peenfraktsiooni välja, kiirekäiguline aga töötleb puhta fraktsiooni soovitud mõõtu. Et jõudlus oleks võimalikult suur, on kasulik panna aeglasekäigulisse purustisse eriti jäme sõel, milles toodetavat isegi 300–400 mm jämedust fraktsiooni töödeldakse vajalikku mõõtu kiirekäigulises purustis. See on muidugi võimalik vaid suurtes terminalides. Aeglasekäiguliste seadmete eelis on ka see, et lähtematerjali suurus ei ole piiratud. Selleks et töödelda kiirekäigulise purustiga kändu, tuleb see lõhkuda sobiva suurusega osadeks ning mullast võimalikult puhtaks teha. Aeglasekäiguline purusti saab seevastu hakkama mis tahes mõõtmetega kännu või tüvega, mille küljes on kui tahes palju energia tootmiseks mittekasutatavaid võõriseid.
Tuntuim aeglasekäiguliste purustusseadmete tootja on Austria ettevõte KOMPTECH CRAMBO, mis valmistab praegu ainsana selliseid purusteid, millele saab paigaldada tähetüüpi sõelumislaua kompostitava materjali väljasortimiseks väärtuslikust lõppfraktsioonist. Aeglasekäigulised purustid maksavad 200 000 kuni 600 000 eurot.

Soovimatud fraktsioonid tuleb välja sõeluda

Ilma sõelumisfunktsioonita purusti toodang on üsna tihti halva kvaliteediga, seetõttu tuleb purustatud materjal sõeluda. Seda on võimalik teha vibro-, trummel- või pöörleva tähtsõeluriga. Kui lähtematerjali on ühes kohas palju (nn terminalis), tasub eraldi üles seada sõelur, mis lahutab materjali
ülalnimetatud kolme fraktsiooni. Kui vaja, võib ülemõõdulise fraktsiooni korduvalt purustisse sööta.
Kui on teada, et tuleb purustada metallvõõriseid sisaldavat materjali, on kvaliteetse hakke saamiseks vaja purusti varustada magnetiga. Kõige tõhusamalt töötavad konveierlindil asuvad magnetid. Lint peab siis muidugi olema kummist, mitte metallist. Kui tahetakse saada kvaliteetset toodangut, siis ilma magnetite ja sõelurita meie tingimustes hakkama ei saa.

Ameeriklased on teistsugused

Üsna pikka aega ei suutnud Euroopa tootjad pakkuda seadmeid suuremõõdulise lähtematerjali purustamiseks, seetõttu tõid peamiselt Skandinaavia riigid neid suurel hulgal sisse Ameerikast. Nüüd on olukord järsult muutunud ning skandinaavlased ise tunnistavad, et Ameerikast toodud seadmed on juba ajalugu.
Ameerika päritolu seadmeid võiks nimetada tohutu suurteks kiirekäigulisteks purustiteks. Nad on suured, rasked ja nõuavad spetsiaalseid töötingimusi ning ei sobi mitte mingil juhul meie tingimuste ega tööülesannetega. Ameerikas purustatakse nende abil puitkarkassmajade osi ning toodangu tükisuuruse kohta kindlaid norme ei ole. Nad on varustatud väga suurte ja ebaökonoomsete mootoritega, mis suurendavad oluliselt toodangu omahinda. Abivahendeid fraktsioonide sortimiseks ja puhastamiseks ei ole. Probleeme on ka nende remontimisega, sest Euroopa ja Ameerika standardid ega mõõtmed ei kattu.

Perspektiivne äri

Lääne-Euroopas on puidu purustamine tulutoov äri, sest seal saavad selle teenuse osutajad lisaks tulule hakkpuidu müügist ka tellijalt raha raiesmike
korrastamise eest. Nt Austrias ja Saksamaal maksab ruutmeetri puhastamine kändudest 0,70–2,5 eurot. Balti riikides võib millestki sellisest esialgu vaid unistada. Siiski, kui arvestada tõika, et aastas töödeldakse neis riikides oma 25 miljonit kuupmeetrit puitu ning 40 % sellest jääb mittelikviidse puidu ja kändudena metsa, pole raske välja arvutada, kui suur on puidupeenestamise tööstusharu ressurss. Asjatundjate arvestuse järgi võiks see olla oma 10 miljonit kuupmeetrit, millest võiks saada 30 miljonit puistekuupmeetrit hakkpuitu ning sellest omakorda 24 miljonit MWh energiat. Raske on isegi ette kujutada, kui palju puitu on ladestatud prügilatesse, kus ta prügi alla maetuna ei lagune, vaid konserveerub. On teada vaid mõned prügilad, mille majandajad sordivad puitu eraldi hunnikutesse ning kutsuvad kohale purustusteenuse osutaja. Sel moel saadakse tasuta lahti mittevajalikust
rämpsust ning teenuseosutaja saab tasuta tooret.
Kui puit jääb prügilates kasutamata, pole asi veel kõige hullem. Et prügi mahapaneku eest prügilatele mitte maksta, on hoonete lammutusteenust osutavad ettevõtted hakanud üsna tihti kogu oma prügi lihtsalt sohu viima. Seda teenust võib Balti riikides osta tühise raha eest. Räägitakse, et niisugust strateegiat kasutatakse mitmel pool. Teise absurdina võib mainida teedeehitust, kus territooriumi vabastamisel saadud puukännud lihtsalt maetakse maha. Seda ei sünniks, kui valitsus (õigemini valitsuses töötavad inimesed) ei peaks Venemaalt imporditavaid energiaallikaid (gaas ja kivisüsi) puidust prioriteetsemaks. Kui meie „metsariigid“ kasutaksid energia saamiseks omal maal leiduvaid puiduressursse, siis ei jõuaks Balti riigid üksnes energeetilise sõltumatuseni, vaid annaksid ka tööd paljudele inimestele piirkondades, kus praegu suudetakse vaevalt ots otsaga toime tulla.
Suurimaks uudiseks käesoleva aasta puidupeenestusseadmete turul võib pidada „biomassikombaini“ AHWI AM 600, mis on mõeldud kasutamiseks nii looduslikus kui ka istutatud energiametsas. See agregaat töötab kombainina ning on ehituse poolest midagi hakkuri ja purusti vahepealset. Seadme demoversiooni näidati 2008. aasta 12. septembril Olaine puukoolis Lätimaal. Mitme asjatundja arvates on see väga paljulubav seade energiapajuvõsa ja põllumajandusmaa koristamiseks ja energiahakke saamiseks. Seadme peamised eelised „suguvendadega“ võrreldes on võime koristada täiesti kaootiliselt kasvavaid põõsaid ja puid ja töödelda juba varem maha niidetud võsa või lamapuitu (sh mõistlikkuse piires ka raidmejäätmeid).

Biomassikombain AHWI
Biomassikombain AHWI 

Alar Palatu
OÜ Hydroline